4. ülesanne- videode analüüs

1) Sotsiaalfoobia

• Tundsin gümnaasiumis, nagu ei oleks ma sulandunud isegi nende sekka, kes ei sulandu teiste sekka. 
• Esmaspäeva hommikuti tööle minnes valdab mind juba kodus kohvi juues väike ärevus. Tean, et pean tööl olema, kuid püsin oma koduses mugavustsoonis nii kaua kui võimalik. Tööle sõites tunnen, kuidas ärevus kasvab, kõhus hakkab keerama ning ma higistan. Tööle jõudes valitseb minus juba täielik segadus.
• Kui ma saan mingisugusegi kahtlase pilgu kellegilt, hakkan ma kohe arvama, et ma olen idioot ning pean lahkuma.
• Kassas maksmine on minu jaoks kõige hullem, ka poodi sisenedes tunnen, kuidas kõik pilgud on minu poole pööratud. Ka poes ringi vaadates tunnen, nagu oleksin rambivalguses.
• Esimene paanikahoog esines koosolekul, kui ma lihtsalt tardusin ning ei tahtnud pöörata oma pead ega vaadata kellelegi otsa. Higistasin ning tundsin nagu oleksin väljaspool oma keha.
• Mul läks koolis väga hästi, kuid ma ei öelnud seal peaaegu kunagi sõnakestki. Istusin alati klassi tagapingis lootes jääda märkamatuks, et õpetaja ei küsitleks mind.

2) Üldistunud ärevushäire

• Eelnevate situatsioonide/sündmuste arutamine.
• Tunnete analüüs antud hetkes ja päevas.
• Hiljuti asetleidnud situatsioonide läbirääkimine.
• Kodutöö analüüsimine.
• Õpitud harjutuste praktiseerimine.
• Avatud küsimused.
• Peegeldamine.
• Vaidlustamine.

3) Krooniline valu

Terapeut täpsustas patsiendi päevakava ning probleemi tõsiduse, lisaks tegi märkmeid, et patsiendi probleemi ka hiljem hästi mäletada. Kasutas kõige suuremale probleemile keskendunud lähenemist, kuna aeg on limiteeritud. Töötaja palus patsiendil rääkida kindlast näitest, et olukorrast veelgi paremat ülevaadet saada. Patsiendil paluti valu detailselt kirjeldada, et saada aimu psüühilistest sümptomitest, mis teda vaevavad. Lõpuks tegi terapeut kõigest räägitust kokkuvõtteid. Patsient tundis, et temast hoolitakse ning tema probleemi tõesti võetakse kuulda. Ka terapeudil oli parem patsiendi olukorraga samastuda, kui küsis temalt erinevaid näiteid ja detailseid kirjeldusi.


4) Ärevushäire

• Klient pannakse mõtisklema üsna statistiliselt olukordade tõenäolisuse üle, mida ta kardab. 
• Patsient pannakse olukorda justkui peas läbi mängima, ta kirjutab üles vastuväited ning lahendused oma hirmudele. 
• Patsiendile sisendatakse eneseusku ning talle tuletatakse meelde, et ta omab täielikku kontrolli iseenese üle. 
• Terapeut selgitab patsiendi probleemidega paralleele luues ärevushäire olemust.
• Tuletatakse meelde varemõpitud harjutusi.
• Kliendile üritatakse luua reaalsustaju analüüsides teiste inimeste reaalseid mõtteid hirmutavas olukorras tema suhtes.
• Patsiendile antakse kodutöö konkreetse probleemse olukorra läbimängimiseks ning selle lahendamiseks.

5) 10 min KKT ärevushäire korral

• 'Niiet te ei ole oma probleemis kindel?'
• 'Te olete siis ikka veel mures isegi pärast seda, kui spetsialist on teid üle vaadanud?'
• 'Niisis need muhud tulevad ja lähevad?'