8. ülesanne- reflektsiooni küsimused

Kas olin aktiivne osaleja? 
Minu arvates olin küllaltki aktiivne osaleja.

Milles see väljendus?
Täitsin kõik ülesanded õigeaegselt ära ning lugesin ja kommenteerisin ka teiste omasid. Lisaks nautisin väga blogi kujundamist.

Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist?
Kuna harjumuseks on saanud tähtajaliselt töid esitada, siis see tuli kindlasti ka siin kursusel kasuks. Uutmoodi oli see, et keegi ei tuletanud kogu kursuse vältel tähtaegu meelde ning pidi rohkem iseseisvam olema.  Kindlasti toetas kursuse läbimist ka shikindlus, kohusetunne ning tahe see kindlasti läbida.

Kuidas minu õpioskused toetasid kursuse läbimist? 
Olime koolis juba miskit ärevushäirete kohta läbinud, lisaks olen nendega kokku puutunud ka praktikatel ning ise juurde lugenud- need teadmised aitasid mul kursust kindlasti paremini mõista ja muutsid ka ülesanded nauditavamaks. Oskus arvutit kasutada ning varasem kogemus blogimaastikul tulid samuti väga kasuks.

Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis? 
Kommentaaridest sai jällegi midagi uut teada, võtsin selle omaks. Kommentaarid olid kindlasti väga põnev osa kursusest, väga hea mõte, kuidas õppimine huvitavamaks teha.

Mis ja miks läks eriti hästi?
Mulle meeldis väga tabeliga ülesanne, kus pidime situatsiooni valima, negatiivsed mõtted välja tooma ning neid vaidlustama. Tundsin, et see tuli mul hästi välja ning ka kommentaarid olid positiivsed.

Mis oleks võinud teisiti olla?
Arvan, et kõigega võib üldjoontes rahule jääda.

Mida endas veel arendada?
Kunagi ei ole liiga palju püsivust, loovust ning siirast eelarvamusteta lähenemist.

Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks?
Veel efektiivsem oleks õppimisprotsess siis, kui töötaks iseseisvalt läbi mitmed allikad ning puutuks kokku veel rohkemate persoonilugudega- aitab veelgi paremini häireid mõista ning erinevate isiksuste sisemaailma tundma õppida. See omakorda aitaks neile ka õigemini ning loovamalt läheneda.

Soovitused iseendale tulevikuks e-kursuse läbimisel? 
Pea meeles tähtaegu, varu õppimiseks/ülesannete sooritamiseks vaikne koht ja piisavalt aega, et kursusele keskenduda ning sea eesmärgiks omandada nii palju uut infot kui võimalik.

7. ülesanne- lõõgastusharjutus

Sule silmad. Hinga rahulikult nina kaudu sisse ning suu kaudu välja. Tunneta, kuidas õhk su kopse läbib. Unusta korraks muremõtted, see on sinu hetk. Kujutle end ette kuskil mõnusas, turvalises kohas ning olukorras, mida sa tõeliselt naudiksid. Olukorras, kus puuduvad igasugused hirmud ning kõhklused. Võid tunda end lesimas kuumal rannaliival päikese all, õrn jahutav tuuleiil sasimas su juukseid või hoopis turvatunnet pakkuvas kodumajas sooja teki all kamina ees kakaod joomas, kui vastu akent sabistab õrnalt esimene sügisvihm. Nüüd tunneta oma keha. Jätka hingamist. Tunneta esmalt oma jalgu- aja neist välja kõik pinged, lõdvesta oma parem jalg, seejärel vasak. Puusadest kuni iga varbani. Seejärel pööra tähelepanu oma kätele- lõdvesta need õlgadest kuni iga sõrmeotsani eraldi- mõtle igale liigesele, lihasele, luule- lõdvesta need kõik. Lase oma kehal olukorda nautida, pinged väljutada. Edasi lõdvesta oma kõht ning selg. Jätka hingamist. Lase pinged välja peast ja kaelast, paremast ja vasemast kõrvast, silmalaust, ninasõõrmetest, lõdvesta oma suu ning keel. Lõdvesta oma tuharad. Tunneta kuidas pinge väljub kogu kehast ning kuidas kergus seljatab raskuse.

*Sarnast harjutust kasutavad näitlejad pingete vabastamiseks ja ärevuse leevendamiseks enne proove ja etendusi. Mina kogesin seda kõnelaagris ka enese peal, mõjus!

5. ülesanne- juhtumi analüüs

4. ülesanne- videode analüüs

1) Sotsiaalfoobia

• Tundsin gümnaasiumis, nagu ei oleks ma sulandunud isegi nende sekka, kes ei sulandu teiste sekka. 
• Esmaspäeva hommikuti tööle minnes valdab mind juba kodus kohvi juues väike ärevus. Tean, et pean tööl olema, kuid püsin oma koduses mugavustsoonis nii kaua kui võimalik. Tööle sõites tunnen, kuidas ärevus kasvab, kõhus hakkab keerama ning ma higistan. Tööle jõudes valitseb minus juba täielik segadus.
• Kui ma saan mingisugusegi kahtlase pilgu kellegilt, hakkan ma kohe arvama, et ma olen idioot ning pean lahkuma.
• Kassas maksmine on minu jaoks kõige hullem, ka poodi sisenedes tunnen, kuidas kõik pilgud on minu poole pööratud. Ka poes ringi vaadates tunnen, nagu oleksin rambivalguses.
• Esimene paanikahoog esines koosolekul, kui ma lihtsalt tardusin ning ei tahtnud pöörata oma pead ega vaadata kellelegi otsa. Higistasin ning tundsin nagu oleksin väljaspool oma keha.
• Mul läks koolis väga hästi, kuid ma ei öelnud seal peaaegu kunagi sõnakestki. Istusin alati klassi tagapingis lootes jääda märkamatuks, et õpetaja ei küsitleks mind.

2) Üldistunud ärevushäire

• Eelnevate situatsioonide/sündmuste arutamine.
• Tunnete analüüs antud hetkes ja päevas.
• Hiljuti asetleidnud situatsioonide läbirääkimine.
• Kodutöö analüüsimine.
• Õpitud harjutuste praktiseerimine.
• Avatud küsimused.
• Peegeldamine.
• Vaidlustamine.

3) Krooniline valu

Terapeut täpsustas patsiendi päevakava ning probleemi tõsiduse, lisaks tegi märkmeid, et patsiendi probleemi ka hiljem hästi mäletada. Kasutas kõige suuremale probleemile keskendunud lähenemist, kuna aeg on limiteeritud. Töötaja palus patsiendil rääkida kindlast näitest, et olukorrast veelgi paremat ülevaadet saada. Patsiendil paluti valu detailselt kirjeldada, et saada aimu psüühilistest sümptomitest, mis teda vaevavad. Lõpuks tegi terapeut kõigest räägitust kokkuvõtteid. Patsient tundis, et temast hoolitakse ning tema probleemi tõesti võetakse kuulda. Ka terapeudil oli parem patsiendi olukorraga samastuda, kui küsis temalt erinevaid näiteid ja detailseid kirjeldusi.


4) Ärevushäire

• Klient pannakse mõtisklema üsna statistiliselt olukordade tõenäolisuse üle, mida ta kardab. 
• Patsient pannakse olukorda justkui peas läbi mängima, ta kirjutab üles vastuväited ning lahendused oma hirmudele. 
• Patsiendile sisendatakse eneseusku ning talle tuletatakse meelde, et ta omab täielikku kontrolli iseenese üle. 
• Terapeut selgitab patsiendi probleemidega paralleele luues ärevushäire olemust.
• Tuletatakse meelde varemõpitud harjutusi.
• Kliendile üritatakse luua reaalsustaju analüüsides teiste inimeste reaalseid mõtteid hirmutavas olukorras tema suhtes.
• Patsiendile antakse kodutöö konkreetse probleemse olukorra läbimängimiseks ning selle lahendamiseks.

5) 10 min KKT ärevushäire korral

• 'Niiet te ei ole oma probleemis kindel?'
• 'Te olete siis ikka veel mures isegi pärast seda, kui spetsialist on teid üle vaadanud?'
• 'Niisis need muhud tulevad ja lähevad?'

3. ülesanne- äreva patsiendi juhtum

Patsient saabus perearstikeskusesse vastuvõtule ähmi täis, valjult ja korduvalt ohates, mureliku näoga, pinges kehahoiakuga. Pulss üle 100 x/min ning vererõhk 150/90 mmHg. Kurtis, et ei saa öösiti und, sest õhtul pikali visates ja und oodates tunneb kuidas süda taob väga kõvasti, vahel on pikali heites raske hingata. Arvab, et saab infarkti või lämbub ära. Kurdab, et on ka praegu vastuvõtule tulles väga ärev ning kardab, et ta saab kohe määravalt negatiivse diagnoosi.

Jäin ise rahulikuks ning üritasin ka patsienti rahustada, et kui ta pole siiani veel lämbunud ja infarkti saanud, siis on see vähetõenäoline. Kuna patsient on vererõhku partneri aparaadiga vahel kontrollinud ning see olevat tavaliselt korras olnud, rahustasin ka, et kõrget vererõhku tekitab hirm ning ärevus, mida ajendab enese mõttejõud. Palusin tal järgnevate ärevate episoodide ajal keskenduda hingamisele ning mõelda positiivsemalt, mitte eeldada, et kohe juhtub tema kehaga midagi kohutavat.

Äreva patsiendiga toimetulekul on katsumuseks võib-olla esmalt tema mõistmine ning mõttemaailma tolereerimine- kui keegi näeb hirmu ja isegi tragöödiat olukorras või esemes, mida sina pole kunagi negatiivsekski pidanud, siis võib olla raske laskuda automaatselt kliendi tasandile ning hakata teda siiralt rahustama ja abistama. Raske on ka see, et kui inimest piisavalt ei tunne, ei oska valida kohe õiget meetodit ning kui mõnele võib mingi teatud moodus või suhtlemisviis ärevuse vastu aidata, siis teisel patsiendil võib see seda hoopis suurendada. Inimesed, nende mõttemaailm ning info ammutamine ja töötlemine väliskeskkonnast on erinev. Tervishoiutöötaja ülesanne on üles leida iga kliendi individuaalsed punktid, kuhu rõhuda ning osata teda kuulata ja mõista.

2. Ülesanne- mudeli nr.2 tõlgendus

Tegu võib olla sotsiaalfoobiaga

Isik leiab end esmalt mingist teatud sotsiaalsest olukorrast. Tema peas käivituvad eeldused, et ta ei saa olukorras hakkama ning ta ei ole piisavalt pädev sellest situatsioonist 'auga' välja tulema. Tajub sotsiaalset ohtu teiste naerualuseks saada ja ennast häbistada. Olukorra jätkudes järgneb iseenda käsitlemine sotsiaalse objektina, milles isik võib tunda näiteks, et kõik naeravad tema üle ja kõigi pilgud ja mõtted on 100% temal. Olukord jätkub käitumuslike sümptomitega nagu näiteks olukorrast eemaldumine/selle vältimine, silmside vältimine, millegi mudimine sõrmedega, kinnine kehahoiak, vaikimine rääkimise asemel ning somaatiliste ja kognitiivsete sümptomitega. Somaatilistest võivad väljenduda südamekloppimine, higistamine, suukuivus, punastamine, käte värisemine, iiveldus ning kognitiivsetest sümptomitest negatiivsed mõtted endast, mõtted, et kõik vaatavad teda, hirm, et ta ei saa hakkama, ärevus, paanika jt. irratsionaalsed uskumused.

1. ülesanne- sotsiaalfoobia esitlus

KLIKI ESITLUSE NÄGEMISEKS SIIA

“Social Anxiety Disorder” from the series “Illustrated Encyclopedia of Mental Diseases” for CLUSTER Jonathan LeVine Gallery August 3rd, New York